28.8.10

Esimene nädal koolis

Alustan siis nädala algusest,
MANDAG: Hommikul kella 9-st pidin olema koolis kuskil aula moodi kohas. Sõitsin siit bussiga linna ning kuna Lukasel algas kool alles kella 10-st sai ta aitada mul õige koht üles leida. Algul direktor rääkis natuke erinevatest õpetajatest ning siis hakkas nimesid hüüdma. Oma nime kuuldes pidid lihtsalt "jaa" ütlema ning pärast läks kogu klass oma klassijuhatajate juurde ning sealt edasi juba klassi(mis oli teises majas). Sõna 'klassijuhatajate' juures ei teinud ma viga, vaid siin ongi igal klassil kaks klassijuhatajat. Ma pole päris kindel miks, kuid järelikult on nii parem. Teepeal ütles Lukas mu õpetajale, et ma olen vahetusõpilane ja et ma ei räägi rootsi keelt jms ning siis proovis õpetaja mulle midagi seletada. Kahjuks ei ole ta inglise keel just kõige parem, vähealt minu arust. Enne klassi sisenemist sai iga üks ühe tähe ja sa pidid leidma teise, kellel on sama täht ning temaga kõrvuti istuma. Mina istusin poisi kõrvale, kelle nimi on Martin, kuid miskipärast hääldatakse seda siin rohkem nagu "Mattin" või midagi taolist. Seda r-i pole eriti kuulda, nii et algul ei saanud ma arugi mis ta nimi täpselt oli. Igatahes oli ta inglise keel väga hea, mis oli muidugi minu jaoks väga tore. Siis pidi iga üks oma kõrval olevale inimesele rääkima ühest oma armist. Näiteks kuidas sa selle said jms. Natuke imelik, kuid mina selleni ei jõudnudki. Seletasin rohkem oma vahetusõpilas värki ja esimene asi mis otseselt Eesti kohta Martin mult küsis oli "Kas teil seal lumi ka on?" Vastuseks sai ta, et muidugi on ning viimasel talvel oli seda lausa väga palju. :D Mingeid tunde meil rohkem ei olnud, nii et pärast tegi õpetaja meile koolis väikese ringkäigu ning siis saime süüa. Minu esimeseks Rootsi koolitoiduks olid mingid kotleti moodi asjad, aga need olid tehtud kartulitest ja lihast. Tegelikult kõige hullem polnudki. Pärast otsustasin, et proovin üksi bussiga tagasi sõita. Muud raskust sellel polnudki väljaarvatud, et ma avastasin oma peatuse alles siis, kui sellest juba mööda olin sõitnud. Nii et pidin väikese ekstra jalutuskäigu tegema.
TISDAG: Hommikul jäin põhimõtteliselt esimesse tundi hiljaks, kuna ma ei leidnud õiget klassi üles. Esimene sai, mis mind segadusse ajas oli see, et klassi numbri esimene number näitab korrust. Miskipärast on aga minu jaoks teine korrus, siin neljas. Järelikult on kuskil all pool veel 2 korrust. Teiseks, ma küsisin ühe koridoris istuva poisi käest, kus see klass olema peaks, kuid ta juhatas mind suht valesti. Õnnes leidsin ühe õpetaja, kes näitas mulle õige suuna kätte. Põhimõtteliselt oleks olnud lihtne see klass üles leida, aga ma vist ei tunne numbreid eriti hästi. :D Esimeseks tunniks oli ajalugu. Algul ma mõtlesin, et mis asja see õpetaja nüüd tegema hakkab, kuna ta joonistas põrandale mingeid jooni. Hiljem aga sain aru, et need on ajateljed. Siis ta jagas igale ühele mingi sündmuse ning me pidime need õigesse järjekorda panema. Mina muidugi ei saanud isegi aru mis sündmus mul oli, kuid õnneks sain ma üsna varsti teistelt tõlke. Pärast pidi igaüks kirjutama, mis nad enne on ajaloos õppinud, kuid õpetaja rääkis minuga eraldi ja mina seda tegema ei pidanud. Vaatasin lihtsalt õpikut, millest ma suur midagi ei mõistnud. Järgmiseks tunniks oli rootsi keel. Seal pidime olema paarides ning üksteist intervjueerima. Minu paariliseks oli Matilda. Hiljem pidi iga üks oma paarilisest teistele rääkima ja õnneks sain mina seda inglise keeles teha. Siis tegime veel seda nimede mängu. Et pead ütlema kõik enne sind öeldud nimed ja lõpus enda oma. Ma sain peaaegu kõik täppi, ainult kahte nime ei teadnud. Nüüd on aga mul vist juba kõigi nimed ja näod selged. Pärast seda oli meil pikk vahetund, kuna selllel ajal olev keemia on meil üle nädala. Läksin koos teistega linna peale 'fikale' ning pärast käisime majas mille nimi on 'kulturens hus', tõlkes oleks see siis 'kultuurimaja' vms. Seal on suur klaasseintega raamatukogu, kuhu ma kunagi plaanin ka kaardi teha. Pärast seda oli meil keemia, mis on tegelikult mõeldud nagu labori tunniks. Seekord aga seletas õpetaja järgmisel nädalal toimuvast väikesest tripist mingile saarele. Oleme seal ühe öö ning hiljem on meil 3-4 nädalat aega, et selle kohta presentatsioon teha. Igal grupil on oma kindel teema. Pärast tundi läksin kooli nõustaja juurde, kus pidin umbes pool tundi ukse taga järjekorras seisma. Lõpuks sain aga jaole ning nüüd on tunniplaan juba selgem. Siia ma seda aga veel ei kirjuta, sest järgmine nädal see arvatavasti veel muutud. Kuskil viie paiku sõitsin jälle üksi koju ning üllatus üllatus-ma tõusin õigel ajal bussis püsti küll, aga uksest välja minna ei märganud. Nii et ekstra jalutuskäik oli garanteeritud. :D
ONSDAG: Kuna ma ühtegi võõrkeelt ei võta sain ma kauem magada. läksin kohale teiseks tunniks, milleks oli matemaatika. Algul ma arvasin, et see õpetaja ei oskagi inglise keelt, sest ta ei rääkinud seda minuga mitte sõnakestki. Ja veel, kuna ma olen loodusprogrammis, kus on üsna palju arvutit vaja, saab igaüks omale kooli pools sülearvuti, mis tuleb muidugi aasta lõpus tagasi anda. Tavaliselt saavad õpilased kasutatud arvutid, kui meie klass sai täiesti uued. Muidugi kuna ma olen vahetusõpilane, oli minu arvutiga mingi probleem ja mina seda veel kätte ei saanud. Kuid ma polnud ainuke, mõne teise arvuti oli ka kuidagi moodi ära "haihtunud". Järgmiseks oli meil inglise keel, kus pidime jälle üksteist intervjueerima, seekord kõik teised ka inglise keeles. Mulle tundub, et siin peab iga oma klassikaaslast ikka väga hästi tundma, kuna me oleme neid intervjueerimis asju päris palju kokku teinud. :D Viimaseks oli meil kehaline, kus õpetaja lihtsalt rääkis, mis me terve aasta jooksul teeme ja mis asjad peavad tunnis seljas olema ja kõik muu selline. Muideks me hakkame isegi viini valssi õppima. See saab huvitav olema. :D Kevadel peab iga üks ühe miili jooksma ning üks Rootsi miil pidi olema 10km.. Ma ei oota nüüd kevadet kohe üldse mitte. Õhtul läksin Lukasega Bodenisse, kus elab üks naine, kelle juures ma hakkan rootsi keelt õppimas käima. Algul oli veidi tegemist, et õige maja üles leida. Ma teadsin küll, et see maja on kollane, kuid seal olid kõik majad sellised kollased ja ühesugused. Lõpuks helistas Lukas oma emale ja siis leidsime ka õige tee. Siis õppisin paar tundi kehaosi ja erinevaid lauseid nendega ning siis läksime bussi ootama. Meie üllatuseks seda bussi aga ei tulnudki ning me külmetasime 2 tundi lihtsalt niisama. Pärast, kui Lukas oli juba isa meile järgi kutsunud, tuli järgmine bussi, millest mei lenam aga kasu ei olnud. Mul on tunne, et ma muutun varsti jääkaruks siin. :D
TORSDAG: Hommikul sain jälle kauem magada, kuid miskipärast oli mul kiirem kui tavaliselt. Kõik teised olid juba läinud ning kuna siin on selline reegel, et see kes viimasena majast lahkub koristab hommikusöögi laua jms. Nii et ma siis ühe käega hoidsin võileiba ja teisi käega panin asju külmkappi. :D Koolipäev algas tunniga, mis minuarust on nagu 'klassijuhataja tund'. Seal me rääkisime jälle sellest tripist ning jaotasime ennast kahte 'majja' ja kahte telki. Mina olen majas, kus on peale minu ainult 1 tüdruk, teised on kõik poisid. Aga telki ma ka ei tahtnud minna.. ma olen täiesti kindel et ma külmuks ära seal. Siis oli mei jälle matemaatika ja ma sain ka oma läpaka kätte. Ning minu matemaatika õpetaja isegi oskab inglise keelt. Siis tegime aga nagu tunnikontrolli. Ma arvan, et selle põhimõtteks oli teada saada, kui hea keegi matemaatikas on. Ma oleks selle tunduvalt paremini teinud, kui ma oleks mõnest tööjuhendist paremini aru saanud. Tõlkisin küll sõnastikuga, aga seal polnud kõiki sõnu. Söögipausi ajal oli mul peaaegu 2 tundi aega nii et läksin linna peale jalutama. Sain läpakale koti ka-ROOSA. :D Must oli liiga tavaline. Pärast oli mul veel inglise keel, kus tegime ka tunnikontrolli vms. Üks osa oli lugemistekstid ja küsimused nende kohta ning pärast grammatika ülesanded. Minu arust oli grammatika osa natuke kergem, aga ma ei oska arvata kuidas mul see töö läks.
FREDAG: Hommikul pidin koolis olema juba 8.15 kuid mina geenius suutsin just õigest bussist maha jääda, nii et pidin 5 minutit ootama. Ja kuna mu kool ei ole selle bussijaama kõrval, siis pidin ma peaaegu jooksma, kuid natuke hiljaks jäin ikka. Kell 10.00 kuni 11.00 oli meil majas "stad hus" mingi asi, kus üks mees rääkis vist selle koha loodusest jms. Minu jaoks oli see kõige igavam asi, mis ma Rootsis oleku ajal teinud olen, sest ma ei saanud midagi aru, mis ta rääkis. Vaatasin ainult pilte. :D Ühes kohas ma sain aru, et ta rääkis peaaegu ainult siin kasvavast marjast. See näeb välja nagu murakas või vaarikas vms, ma tean ainult rootsi keelset nime, kuid ma ei oska seda kirjutada. Igastahes oli see minu jaoks natuke naljakas, sest mina sain seda "haruldast" marja juba teisel siin oleku päeval maitsta. :D:D Nii, et pole see nii eriline enam midagi. Viimaseks tunniks oli veel rootsi keel, kus pidime tegema jutu taolise asja enda kohta. See peab olema valmis teisipäevaks, kuid ma veel mõtlen, kas teen selle inglise keels või üritan rootsi keeles teha. Algust on mul natuke mõlema jaoks, kuid ega seee inglise keelne variant ka nii kerge pole, mul kipuvad sõnad meelest ära minema, mida rohkem ma seda keelt kasutan. Imelik, eks ole. Pärast kooli jäin ma kauemaks linna peale ja käisin mingis restorani moodi kohas. Ainuke asi, mis ma selle kohta siia kirjutan on et, mõndade inimestega on mõtetu vaielda. :D Õhtul läksin veel oma vahetuema ja õega poodi mulle kehalise jaoks uusi jalanõusid ostma. Kuna mu vahetuema oli oma rahakoti töö juurde unustanud, sain esimest korda ka siin olevas haiglas käia. Pean tunnistama et see on väga suur ja ilus. Klaasseinte ja klaasist laega. Üsna hiljuti alles ehitatud. Seda ma parem ei mainigi kui palju mu jalanõud maksma läksid, kuid kuna ma ei leidnud sobivamaid, siis pidin need ostma. Lihtsalt ei tohi siin kehalises olla musta tallaga jalanõud, sest need teevad põrandale triipe. See oligi ainuke põhjus, miks ma pidin uued ostma.

Ma olen linnas pargis mitu korda oravat näinud. Minu jaoks midagi väga huvitavat, sest mina Eestis küll niimoodi oravaid üle tee jooksmas pole näinud.
Praegu on vist mingi Iphone'i hooaeg, sest siin on peaaegu kõigil see, või siis selle taoline puutetundlik telefon.
Lisaks kannavad enamus tenniseid ning paljudel on suured paksud sallid kaelas. Veel olen ma paljudel inimestel ühte moodi kõrvarõngaid näinud, nii et arvatavasti on see siin moes. :D
Nüüdseks olen ma bussisõidu ka selgeks saanud, tean täpselt et minu peatus on 2 peatust pärast Stadsö centrum'it. Ja enne oma peatust tuleb vajutada stopp nuppu, sest muidu bussijuht ei tea, et sa tahad maha minna ja ei mõtlegi peatuda. Eestis me tavaliselt ei kasuta neid stopp nuppe bussides eriti.
Keeled hakkavad mul ka juba segamini minema. Skypes eesti keeles rääkides olen mitu korda öelnud midagi inglise keeles, ja mõte tuleb ka enne inglise keeles, kui eesti keeles. Samas ükskord, kui Caro mind sööma kutsus ütlesin ma talle "kohe tulen". Ta ise seda ei märganudki, kuid mina sain küll aru, et see nüüd küll inglise keeles polnud. Lisaks kasutan ma vahel inglise keeles rääkides eesti keelseid sidesõnud. Näiteks "nooo" olen ma päris mitu korda jutu sisse öelnud. Kõikidest teistest sõnadest rääkimata.
Rootslased ei kipu eriti inglise keelt rääkima. Vähemalt minu klassikaaslased küll mitte. Nad ütlevad, et na ei oska hästi ja siis nad tavaliselt ei proovi ka eriti. Välja arvatud, kui ma midagi neilt küsin. Tegelikult nad ju oskavad küll, aga nad ei taha seda eriti tunnistada. Ega minu inglise keel ka nii hea pole, aga kuna mul muud võimalust praegu pole, pean seda kuidagi moodi rääkima.
Täna käisin poodides vahetusperega. Käsime söömas kohas, mille nimi on "Subway". Seal on erinevad võileivad, sellised suured, kahe poolega, ja nad küsivad millist, mida ja kui palju sa sinna vahele tahad. Samal ajal ise seda kokku pannes. Päris hea oli tegelikult. Välja arvatud see, et esimese asjana võileiba kätte võttes kukkus sealt vahelt kastmene tomati viil mulle pükste peale. Juhtub! :D
Pilte pole ma ikka veel eriti teinud. Caro tegi küll majast ja tubadest pilte, kuid ma pole jõudnud neid oma arvutisse veel panna. Luban, et kunagi panen. Ja millalgi võtan fotoka kooli ka kaasa ja linnast pean ka pilte tegema. Seal on ümberringi palju vett.
Nagu Eestiski, saab siin plastpudeleid pärast poodi tagasi viia ja siis saab nende eest natuke raha. Erinevus on aga see, et siin saab selle eest rohkem. Väikese pudeli eest saab 1 SEK(meie kroonides oleks see üle 1,5 krooni ;).
Kuna me saime kooli poolt läpakad on tunnis selle kasutamine täiesti normaalne. Järelikult saad sa tunni ajal lihtsalt näiteks msnis ja facebookis istuda. Kui mina siin õpetaja oleks, siis mulle see küll ei meeldiks. Õnneks ma aga pole. :D
Eile sõin ja nägin ma oma elu esimest korda artišokki. Ma teadsin küll, et midagi sellist on olemas, aga ma polnud proovinud. Pean tunnistama, et see polnud kõige hullem, kuid ega ma seda palju ei söönud. Võileivad olid paremad.
Ma ei usu, et ma hakkan iga nädala lõpus nii palju kirjutama, kuid kuna alguses on ikka kõik nii uus ja huvitav, siis seekord kirjutasin ikka väga väga palju. :D

Arvatavasti ma unustasin midagi ikka kirjutamata ja kirjavigu võib ka olla. Läbi ma seda küll enam ei viitsi lugeda, nii et loodan et annate andeks.

Hejhej!

1 comment:

  1. Tere Kelly!
    Lugesin nüüd lõpuks ühe hooga kõik su sissekanded läbi. Väga lõbus oli! On näha, et sul on huvitav ja et sa tuled Rootsis hästi toime. Naljakas mõelda, et ülehomme algab meil siin Eestis kool, aga sina oled juba mitu nädalat õppinud.
    Mulle meeldib, kuidas sa oskad võrrelda elu Rootsis ja Eestis. Olen ise ka mitu korda Rootsis käinud ja minu meelest on seal ka väga ilus. Ahjaa, tahtsin sulle rääkida selle punase värvi kohta. Selle nimi on Faluni punane (Falu rod vmt), Eestis öeldakse lihtsalt rootsipunane. Nime sai see Rootsi Faluni piirkonna vasekaevanduste järgi. Vask on aga just punane ja seega on sealne muld samuti punast värvi. Ja millalgi ammu-ammu, sadu aastaid tagasi keeras sealkandis keegi kokku sellise segu, et võttis rukkijahu (!) ja punast värvimulda ja segas veega kördiks. Ilmselt ei osanud ta sellega siis muud tarka pihta hakata, kui majaseina värvida ja avastas hiljem, et just see majasein püsib vihma ja tuule ja päikese ja pakase käes märksa kauem terve ja tugev kui hall sein. No ja nii see värv leiutatigi! Ja kuna seda oli odav valmistada ja see aitab puitmajal tõesti kaua püsida (olen näinud Rootsis oma kolm-nelisada aastat vanu punaseid maju), siis kõik muudkui kasutasidki seda. Rootsipunane on ka meil Eestis tuntud, eriti Lääne-Eestis ja saartel, kus ju kunagi elasid ka rannarootslased. Kui sellega värviga maja värvida (me Uuetoal värvisime mõni aasta tagasi), siis lõhnab see tugevalt rukkileiva järgi, nii et hästi mõnus töö oli, kogu aeg tundus, et kõht on täis! See värv on Rootsist levinud kõikjale üle maailma ja see on täiesti naturaalne ja mürkainetevaba.
    Soovin sulle rõõmsat sügist maitsvaite õunte ja seentega ja jään ootama uusi postitusi ja pilte!
    Tervitustega, Piret

    ReplyDelete